Kolmas leivategu. Third loaf of bread.

Mida see nägu ennustab, halba või head?

Oh gosh, what kind of verdict does this face predict???? My granny is so controversial! She couldnt stop praising!!!! despite the face...

Tegin siis jälle leiba ja kutsusin pärast vanaema "kohtunikuks". Tegin kama-seemneleiva, ikka ökojahuga, osa eesti ja osa soome päritolu. Kogu saladus seisneb tugevas füüsilises töös ... ja piisavas hapnemises...ja siis koostisainete kvaliteedis muidugi. Kui paned häid asju sisse, on ka leib hea. Seekord sai lisatud ka pisut õli ja suhkrusiirupit ning purustatud päevalille- ja kõrvitsaseemneid, kama...ei mäleta palju seda oli, midagi 200 g.

Kõigepealt ka kindlasti kontrolli mis kraadid su ahju nummerdele vastavad. Sest kuumust tuleb vähendada nagu päris ahjus. Sega juuretis poole jahu ja veega (kõik vesi pane kohe sisse!!!) ja klopi puulusikaga niet seda nägu oled ja higipull otsa ees. Päripääva ja vastupääva. Ja ik päripääva ja vastupääva. Siis kata puhta rätiga ja seo too kinni ja jäta sooja kohta hapnema, u. 12-13 tundi. Enne puista PAKS kiht jahu pääle (võta tollest teisest poolest jahust, ää juure võta kotist). Kui tainas on hapu klopi veel niet seda nägu oled. Isegi kuni pole üldse enam enda nägu. ja alles SIIS (ja pärast seda kui oled jälle juuretise ilusti purki kõrvale tõst, tõsta ik 100-150 g ää ja jäta juuretisepurk räti ja kummipaelaga kinnikaetult veel sooja et hapneks lisa) siis pane kõigepealt soola (ära seda enne juuretise kõrvalepanekut lisa) ja seemuskipudi. Siis hakka jahu juure lisama (kastma). Pane algul suti ja siis klopi tugevalt, pane juure ja püüa veel kloppida segada nii kiiresti kui jäksad. ja vahepeal pane suhkur natsa veega sulama ja sura õli tainasse. Siis lisa suhkrusiirup ja sega ja mudja kiireste. Segamise aal puhasta kausi servi et jahu sinna külge kõvaks ei lähe. Siis tee lusikas puhtaks ja hakka käega tainast tõstma ja sõtkuma. Kuskil 20 mintsa sõtku ja siis jahu peale (selleks võid suti uut jahu võtta, sest juuretise jägu läks välja) ja kerkima. Mul kerkis u. 2 tundi lihtsalt ja pool tundi juba soojeneva pliita pääl. siis jahu lauale, tainas noaga kausi kõljest lahti ja sinna peale. Teed pätsi, paned vormi ja sisse oma 10 õhuauku. Ja siis ahju. 3,5 või 3,2 punkti s.o. ca 250 kraadi. 25 minuti pärast 3 peale, 20 edasi 2,5 ja lõpuni 2,2 umbes. Ahjuuks tee lahti esimest korda alles siis kui oled kindel et leib rohkem enam ei kerki! Siis tee lahti ja niisuta (veekauss on nagunii ahjupõhjas ja peab olema ääreni). Ahjus olgu palju niiskust! Kui tuli kustub oota 10 minutit enne kui uuesti süütad, muidu kuumus kukub liiga järsku ja leival läheb toss välja. Niisuta koorikut oma 4-5 korda. Ära tikuga proovima hakkagi, u. 2 tunni pärast keera tuli surnuks ja las leib on veel 15 minutit ahjus. Võta välja, hõõru koorikut võitükiga, kata rätiga ja mitme kannusoojendaja vmt.-ga ja jäta jahtuma oma kaheks tunniks kuskil enne kui noa sisse julged lüüa. Seisab soe küll, et või peal sulaks.... Aga põle soojanätske, saad rahuga lõiku. Iseteht leiba on hää paar pääva hoida ja siis pannil või röstris soojaks teha, aga värskelt on ka hea. Ja seisab nigu sada aastat....

This time I made estonian "kama-meal" and seed bread (kama is a rough flour made out of dried barley, peas, oats, beans, rye and other stuff, rosted and then processed so that it makes a long-preserving healthy mixture you eat with sourmilk or make creams and sweets or use like muesli ...or in pastries and breads. It makes a great summer breakfast or snack with berries and honey and curd.) Now.... I mixed the flours and added bread starter, gave it a VERY good beating with a wooden spoon, like, I was sweating. I always wear special clean clothes when I make the bread though. Then I covered the bowl and left it for the night. In the morning, after 13 hours I gave it another good beating, stirring and whisping like mad. THEN I added the rest 0f the flour and started lifting and beating the dough with my hand, I processed it for a good 20 minutes. I added sunflower oil and sugar syrup along the way before I had used all the flour. when it started to come loose from the bowl, but not the hand, I added flour bit by bit, only just barely enough to get the dough off my hand. I then spread some flour on the table and poured the dough on it, making a bread loaf and placed that in the mold. I had pre-heated the oven of course. I placed the bread like the last time. I moistured it about 4-5 times this time and made sure the water bowl in the bottom of the oven was full all the time. I nearly blew it cause, wanting to use the heat of the oven I shoveled pans of filled tomatoes and a curd cake inside but I forgot the bread has to finish rising before I can open the oven door. Fortunately nothing bad happened to the bread. I had also made a lot of air holes in the bread to make it rise better in the oven. Since there were so many seeds on the surface I couldn´t brush it with water, instead I sprinkled it on the crust, but make sure to keep the mold away from the oven door when you do that or the hot glass might break. I think I removed the bread from the oven too soon, I realized my mistake and put the heat back on and the bread in, kept it so for 15 minutes then turned the heat down, left the bread inside with the bowl of water in the bottom and ... took a walk. Then I came back hoping it had baked after all.

Well. It was just about perfect. My granny was the first to test it and the first thing we had to admit, the structure was excellent and even. And she did not keep the praise inside about the taste. And it really tastes good with butter and cold milk.

From the wannabe baker, on this good saturday.

Tuhat aastat kasvõi alata.... A tradition that is already carved in stone - Estonian Song Festival.

Valmis!!! Done!!!

Nüüd siis laulupeorongkäigule. Now, to the parade of the song festival....

Minu leivategu. My breadmaking experience(s).

Mul on taas käsil suuremat sorti leivategu. Püüan eelkõige rõhuda kvaliteedile, mitte hulgale... Tuleb üks tore vormipäts ja üks nisuleib. Praegu retsepte ei jaga, tahan oma leivakunsti enne arendada. Juuretis toimis igastahes väga hästi, emagi ütles et "tõeline hapuleiva lõhn nagu lapsepõlves, kui vana-vanaema leiba tegi." See on juba midagi. Järelikult ma arenen! Nisuleiba teen selle juurde seetõttu, et mu Tallinna-Vanaema eriti suur musta leiva fänn ei ole. Eelmist "turbapätsi" sõi ta üsna pika hambaga. See sai ka ülitume. Ostan viimasel ajal erinevaid jahusid, näiteks eesti mahejahud on ära proovitud, nüüd ostsin mahe-rukkipüüli ka, et proovida mingi aeg magushaput püülileiba. Esialgu on kuuma veega mässamine pisut hirmuäratav ja piirdun traditsioonilise hapuleiva taignaga, lihtsalt varieerides jahusid. Ostsin soome mahejahu ka ning mul on pakk rukkikliisid. Tavaline eesti rukkijahu on kuidagi väga nätske, rukkileiva jahusegust ärme parem räägi - seda ma enam ei puutu. Mahejahuleib see-eest oli visa otsa saama, sõime teist emaga mõlemad kaks nädalit, sest parajalt tahke suutäiena täidab ta kõhu ikka pea pooleks päevaks ja kõrvale on vaja üsna vähe. Poeleib pole kolmandikki nii krehvtine. Eks selles mahejahus ikka seda va ollust on. Hinda väärt. Neid on erineva hinnaga muide, Vändra oma on odavam ja parem ka (no nende endi juba valmis küpsetet pätse võite ju proovimiseks ka valmis kujul osta!). Mahenisu ostsin samuti ning panin sisse pisut tavalist jahu. Tainast kloppisin hoolega eile õhtal ja täna hommikul ning ei unustanud juuretist purki kõrvale panna, enne kui ülejäänud jahu taignasse viskasin. Vot too on juba hää juuretis! Kohe lehkab na mõnusast. Muuseas, see pidi külmakapi sisekliimat parandama, sest bakterid tegutsevad kõik sääl purgis. Purk ei tohi suletud olla, ma panin puhta taskuräti pääle kummiga. Nisuleiva juuretist hapendan veel pisut, sest see sai uut jahu juure ja pole täielikult läbi hapnend. Mul on ka kõrvale pandud rätikud mida taigna ja leiva katmiseks hakkan nüüd ja edaspidi kasutama, hakkan neid teistest rätikutest eraldi hoidma. Leivad panin nüüd korraga ahju, musta tahapoole ja valge ette, sest too taht rohkem kaemist ja saab tõenäoliselt varem valmis. Ahju põhja panin kausi veega, et leib kohe kuivama ei hakkaks. Algul annan neile rohkem kuumust (225 kraadi) ja ei ava ahju ust enne, kui leivad on täielikult kerkinud. Siis võin kuumust alandada ja leibadel külgi vahetada ning neid natuke veega pealt niisutada. Lõplik küpsemine peaks toimuma 180 kraadi juures ja kestma vähemalt tund. Kõige lõpus võib leibasid sulavõiga pintseldada ja korraks veel kuumuse üles keerata.

I have bread in the making right now. I am trying to put more effort into quality than quantity, so I am not making too much (plus, me and mum just couldn´t finish all that much bread in a short while and I plan to start making bread every week, at least). I am using local eco-products and some regular flour, making two kinds of bread: a sourbread out of full grain rye and a wheat bread made out of eco-wheat plus regular flour. Too much full grain would not let it raise up properly. I beat the dough thoroughly and even my mom said: "Smells just like when great-grandmother used to make bread!" That must be a good sign. I am not giving you the recipe(s) before I have refined my bread-making art a little bit, that is, succeeded at least by 95 % three times in a row... I made several notes to put some bread starter aside before adding the rest of the flour. I placed it inside the fridge in a little glass jar (covered with a clean napkin). The starter shouldn´t be kept in a sealed container, cause the bacteria will not work. It has been said the bread starter is actually a good thing to keep the fridge climate fresh. I suppose I´ll see. I think I have kind of noticed the greens staying fresh for longer than they used to, or perhaps it is wishful thinking. The wheat bread starter is not that sour yet, so I am letting it stay on the table for another day or so and then put it away in the fridge. It has freshly added flour in it, it needs to go sour. Mmm, the smell is so good! The breads are both in the oven right now, I placed the dark one in the back (3rd level from the bottom and on 225 degrees) and the white one in the front, so I can keep an eye on it since it´ll probably be done first. I placed a bowl of water in the bottom of the oven so they won´t dry all that fast. The oven door shouldnt be opened before the breads have finished raising. Then I can lower the heat a bit and switch sides on them. The intitial baking takes about 50 minutes to an hour of higher heat and the final baking should be done slowly on 180 degrees for at least an hour. I moist the breads at least twice during the process (with just water) and once with butter at the very end and raise the heat for just a moment.

Vaadake uudiseid !!!!!

Täna õhtul on Aktuaalses Kaameras portreevaibast lugu!!!! Vaadake kindlasti!

Üheshingamine.

Vaip "Üheshingamine - Eesti Nägu". 61 kultuuritegelast, sh palju tänavuse laulupeo autoreid, heliloojaid, endisi ja praegusi koorijuhte jne. http://laanesluusijakoda.blogspot.com/2009/06/vaip-eesti-nagu-fotod-rocca-al-mare.html Valmistatud Rocca Al Mare Kooli õpilaste ja õpetajate poolt läbi terve õppeaasta. Portreed on käsitsi tikitud. Keskel troonib Gustav Ernesaks.

lihtsalt meeldetuletuseks!!!!

Gaudeamus higi...misiganes.... I am going to study some more. Again. After all.

Niisiis.... Eesti Kunstiakadeemia õpetajakoolitus võtaks mu rõõmuga vastu ja kohandaks individuaalse õppegraafiku... täna oli vestlus ja täna helistati ka kohe. Mulle meeldiks seal õppida, sest see asub kultuurantropoloogiaga samas kalidoris ja õppejõud tunduvat kandvat meie kooliga sarnaseid ideesid. Valikained on niiiiiiii mahlased et kavatsen ik kaks aastat õppi. Vist, võibolla. Eks paistab. Minu pluss on magistritöö kirjutamise juba olemasolev kogemus ja võimalus just RAM kooli ühisprojekte selle teemaks kasutada - näiteks.
Mulle meeldiks olla jälle EKA tudeng. Väga. See on minu PÄRIS Ülikool, minu koduülikool. Tallinna ülikoolis said inimesed omaks, aga kool ise mitte. See oli vaheetapp. Nüüd on mul võimalik kogeda uusi asju vanas majas, mille õhkkond tundub olevat soe ja vaimne.
I am taking a teachers master course so I can, primarily, just broaden my mind a bit again and secondly, continue teaching at school. I just got a call that I am on the state funded spot and can come to school on the 23rd of august. The chair is placed at the same building as cultural anthropology studies and shares a lot of selectives with it, also there is the interior architecture and furniture design in that house, but on the other side. The staff seemed like modern, friendly, open-minded and very cultural people. The overall athmosphere seemed very ... supportive and , you know, the spirit and mentality was kind of very cozy. Not dry or very strictly academic like some other places I know where you can get this degree. I have confidence that I can write another Masters cause I managed to get one done, did I not? It is not going to break my bones. Why study? Why another degree? It is not about that. It is about growing as a person, becoming a little more whole, taking another step. And I just love studying. The world has new stuff in it to learn about. It has interesting people I have not yet met. I bet they are in that place too. The Estonian Academy of Arts, my real and original home University. I can´t wait being back. I can´t wait to renew my artistic affair with it.

Käisin vestlusel ehk 21 head soovitust. 21 rules.

Kunstiakadeemia õpetajaõppe omal.
I went to an interview for the Teachers Master course in the Estonian Academy of Arts.
Aga ma ei räägi vestlusest.
But that is not the subject of this post, directly.
Postitan siia midagi huvitavat, mille leidsin Suur-Kloostri maja kolmanda korruse infotahvlilt ukse tagant, kus vestlused toimusid.
I just want to post something interesting I found on a board inside the house where the interview took place.
Kriblasin need kähku üles, õnneks olid märkmepaber ja pastakas kaasas.
I quickly took a chance to write it down, this time, luckily, I had some note paper and a pen with me. I OCCASIONALLY forget them. Rarely....
Õpetajaõpe on samas majas ja samades ruumides kui Rahvakunts ja Kultuuriantropoloogia, nii et sealne elu peaks olema vaimne, huvitav ja maailmapilti avardav.
The teachers´ courses are held in the same building as cultural anthropology and folk art, so the athmosphere should be intellectual, fascinating and mind-broadening.
Seda võib näha ka
That can also be seen from
"Tavasuhtluse 21 kuldreeglist".
"21 rules of everyday communication".

1. Kuula teine inimene lõpuni. Hear the other person out.
2. Austa enda ja teiste aega. Respect the time of others as well as your own.
3. Hoidu tegemast teise inimese kohta põhjalikke järeldusi. See reegel meeldib mulle, aga Edgar Savisaare puhul ta ikkagi ei kehti. Avoid making ultimate decisions about others. Well, I like this rule, but it still doesn´t apply to some people...
4. Õpi naeratama. Learn how to smile.
5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. Hmm, pigem on mul vastupidine probleem - mõni inimene ei saagi lõpuni aru, miks ta minu jaoks huvitav on. Aga nii lihtsalt on - inimestes on aspekte, millest nad ise ei ole teadlikud, ja see teeb vahel ka muidu tavalise inimese mõne koha pealt "uurimistväärt isendiks". Do not fake an interest towards somebody. I think I have an opposite habbit of being interested in people for the strangest reasons they often can´t figure out till the very end. People have aspects they aren´t aware of and that makes them "study-worthy specimen".
6. Valeta vähem (see on huvitav. Selleks peaks esmalt tunnistama, et me KÕIK valetame....see olekski esimene vale vähem?). Lie less. This one´s interesting. That would first imply we all lie as a rule. Now, admitting to lieing would be one lie less already, wouldn´t it?
7. Ära kritiseeri teise inimese isiksust, vaid teguviisi. Do not criticize another persons´ character but their actions.
8. Kiida kõigi ees, laida nelja silma all. Praise in front of everybody, belittle under four eyes.
9. Kui on karistatud, on ka andestatud. [Pisut veider, onju. Karistatud? Et kui teine saab karistada, siis ma peaks väga rahul olema? Ma võin ka ilma andestada.] Punished means forgiven. [This is a little outside the general philosophy of these rules. Should I feel satisfied and ready to forgive only after someone has been punished? I don´t feel the need for someone to be punished every time.]
10. Õpi andeks paluma (see on raske olnud, aga ma õpin nii seda kui üldse oma emotsioone väljendama. Tahaks natuke avatumaks muutuda.) Learn to apologize. This one´s been difficult, even tormenting, but I am slowly learning it and just letting my emotions out in general.
11. Ära tegutse esmavihas. Do not take rash actions in initial rage.
12. Austa teise inimese personaalset füüsilist ja vaimset ruumi. Respect the physical and mental private space of another person.
13. Austa ennast, siis austatakse sind. (kardan, et selle vastu eksin ma tihti.... mul on ikka suht suur alaväärsuskompleks. see on teine vale vähem, sest harilikult ma varjan seda fakti). Respect yourself and you´ll be respected. (I am afraid I fail a lot of times, cause I have a rather hug´-ish inferiority complex ...that´s one less lie already, cause I usually hide this fact.)
14. Püüa teises inimeses leida ühendavat, mitte erinevat. Try and find the unifying, not the separating aspects in another individual.
15. Ära ole üliinimene (see on nagunii võimatu, aga vahel tekib tahtmine üritada küll) Do not be a superhuman. As it is impossible anyway? I am tempted to try though every once in a while.
16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. Viimasel ajal olen hakanud heast vaenlasest vägagi lugu pidama... Charish your friends and respect your enemies. Recently I have started to think very high of a GOOD enema.
17. Räägi emakeeles ja väljendu arusaadavalt. Kui nimekiri oli sisse toksitud, parandasin kõik lause algused suurtähtedeks... Speak in your mothertongue and express yourself comprehensibly. After I had typed in the whole list, I corrected all the small letters at the beginning of sentences into capital letters.
18. Oska vaikida. Know when to shut up.
19. Karda poolikuid lahendusi, mitte konflikte. Be afraid of loose ends, not conflicts.
20. Oska alluda ja juhtida. Know how to lead and how to be a subordinate.
21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli. You have ten roles every day, no time to fool around.

harva satub multki retsepte

prantsuse siidipirukas. tundub ilus. teen vanaonu sünniaastapäevaks emale, see oli ta lemmikvanaonu
Siidipiruka retsept inglise keeles /in english, the french silk pie that is healthy

vaja on sügavat panni.

PÕHI:
30 šokolaadivahvlit (arvan, et need õhukesed mida müüakse nt Selveris sobiks?)
2 spl purustatud datleid
2 spl vett
1 spl canola õli (mis see veel on)


PEALE:
1 spl kanget kohvi
1 spl vett
1 ja pool teelusikat želatiini
1 suur muna
pool klaasi väherasvast /rasvata piima
8 kuhjaga supilusikat pruuni suhkrut
1/3 klaasi kakaopulbrit (magustamata)
60 g poolmõru šokolaadi purustatuna
1 ja pool teelusikat vanilliekstrakti
2 munavalget (juba asendasin munapulbri nagu i.k. retsepti lõpus soovitati)

VALMISTAMINE:
põhja ained tuleb purustada-segada, mitte lasta liiga palju sulada. siis vooderdada panni põhi sellega servani (mitte ainult põhja!!!)
küpsetad mingi 250 kraadi juures 10 minutit täitsa krõbedaks ja lased maha jahtuda.

sega kohv, vesi, želatiin ja jäta paisuma.
vahusta väikses kausis muna, lisa piim, vahusta, lisa 3 spl pruuni suhkrut ja kakao, vahusta edasi kuni segu on ühtlane. siis tuleb seda soojendada ja edasi vahustada (võib vast veevanni kohal) 5-7 minutit. Ei tohi tükki lasta. siis tuleb sisse segada želatiin. See käib nii nagu ikka, niristades. Veel sooja segusse lisatakse šokolaad ja vanilliessents. Siis jäetakse segu 30 minutiks jahtuma toatemperatuurile.
Nüüd tehakse seda et... munavalgetest ja tartarkastmest tehakse kõva vaht. Kõigepealt vahustatakse, kuni muutub tipuliseks, siis lisatakse ülejäänud pruun suhkur (seda peab sul 5 spl järgi olema). Siis vahustatakse edasi, kuni segu on ühtlane ja omandab kena läike (vist).
Siis sellest vahust neljandik klopitakse šokolaadisegusse, ja siis segatakse šokolaadisegu omakorda vahu sisse ja segatakse ära. Siis laotad selle kõik koogipõhjale ja lased külmas seista kolm tundi. Onju. Ja ühes tükis koogis (1/8) on 172 kalorit aint seega vähem kui suuremat sorti võileivas.

no ei tundu väga keeruline ja mulle meeldivad sellised pehmed lahjad koogid. mingit kuradi saia moodi kooki maisööju.

Lõime tänavast saab ajalugu. My street will be history....

Õigemini küll kõnnitee. Küll me oleme oodanud, et nad neid auke hakkaks lappima. Lõime tänava rahvas on oodanud täpselt 56 aastat oma uut kõnniteed, vähemalt minu maja juures küll. Need plaadid on ikka kunst omaette ja augud on 25 cm sügavad. Seepärast pildistasin kõige hullema lõigu üles ja kopeerisin kriidiga osa sellest mälestuseks. Tegelikult võiks selle lõigu või vähemalt paar plaati kusagil säilitada tulevastele põlvedele kui "stalinistliku arhitektuuri juurde kuuluv igavesest ajast igavesti kestma mõeldud, kuid kapitalistide eksituse tõttu kuluma hakanud lõik kõnniteest Lõime tänaval (nüüdne UFOde maandumisrada)"

Actually, just the pavement next to my house will disappear. We have waited to get those holes fixed FOREVER! Well, 56 years, to be exact. That is when this part was buildt. The holes can be as much as 25 cm deep and the pavement is a piece of art in itself. But impossible to walk on nevertheless. They should archive it somewhere as part of "old Tallinn". It would be a reminder of what once was when, say, they build a UFO landing track here in, say, 2345.

lahendage puslesid!!!

Solve my puzzles! Now I have a new way of sharing them, I use my own photos and embed a script, so clicking on the puzzle opens it ON the background of the blog (wont link you outside)

Redfoxi lühiuudised. brief news

1. hakkasin Apollo raamatupoe püsikliendiks. Naerdi, kui eelistusi ette lugesin, et siis peab kõik ära märkima. Ostsin tuliuue raamatu Pitsilised pinnad. väga huvitavad, minu jaoks puhta uued mustrid. Skeeme ei ole, aga saan hakkama.

I became a steady in Apollo Book House. They said they can´t mark "preferences" for me cause they´ll have to mark "all". I bought a lace knitting book that has a lot of new stuff. Although there are no patterns, just tutorials, I can manage those knits well enough.

2. Lõime tänavat mõõdetakse!!!! Meie maja juures on kaks autot "teede ja tänavate planeerimine"! Hurraa, lõpp teeaukudele! (tegelikult võiks korraldada 60 aasta vanuse kõnnitee matused. Ma tahan ka enne ta ära "kopeerida" (kriidiga) et jäädvustada mingi mälestus.

They are going to renovate my street!!!! The pavement, that is more than 65 years old, will be history. I went and took pictures out of every plate and copied some cracks and holes with a crayon. There is going to be a separate post for that though. There is going to be a Lõime street funeral soon, I will let you know when.

3. Ma lihtsalt pean näitama oma korrastatud riiulit:

I just HAVE to show you my organized bookshelf:

Ülemisel lasteraamatud, üks allpool käsitöö, selle all suured käsitöö, rahvakultuur, maailmakultuur, selle all muinasjutud, legendid, etnograafia, kõige all kunst ja erinevad lemmikud

Up: childrens´ books, then crafts, world culture and ethnographic culture, fairy tales and folklore, art.

Maril on kodus AARDED!!! My collegue has treasures at home.

Mingi vanatädi tikitud padi

Tolle räti sai Mari päev enne seda, kui me Muhku läksime

This towel was given to Mary a day before I went to the Muhu island (where she lives; we had the Chair of Fine Arts´ discussions there about next years´ plans)


See on mingi lambavilla (või oli ta naaritsa?) kaltsuvaip

Rag carpet made with mink

Drell

a hand-woven fabric

kirjatriipudega kate
another hand-woven blanket

Ka naharibadega vaip

some rags made out of leather leftovers and fur

Seelikutriibupadi

skirt pattern pillow

Kirjatekk

patterned bed cover

Põimitud põrandavaip

handwoven rag with "flame" motifs (usually typical to northern Estonia though)

Ristpistes pilt (arvan, et võis üks meeterxmeeter olla)

Cross stitched picture (approx. 1x1 meters)

narmastehnikas padjad, mille tegi Mari vanaema laste kaasabil (igaüks kinnitas vähemalt ühe oma narma)

ryiju pillows made by Marys´granny with the help from all the grandchildren, each of them attaching at least one thread.

Padja ühe nurga alusmaterjaliks oli väga huvitav mustriline kangas. Vot ei tea, kas käsitsi kootud või ei.

In one of the pillow corners beneath the ryi I discovered a rather nice piece of fabric, but I am not sure if that is handwoven or not.

Mari narmas on too kirju.

The colorful thread that stands out is Marys´.

Lapiline läänemaa tekk

Patched blanket, typical to western Estonia, although usually more colorful.

huvitav vooditekk, unustasin küsida, kas see oli kunagi seelik.

Interesting bed cover, I forgot to ask, if it may have been a folk costume skirt once

Pits oli ka ääres

Had a crochet lace too

ära jama, Jaamakal on kodukas

http://www.jaamaturg.ee/est/index.php